5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg (hilisneoliitikum), (tuli teeb surnu pärissurnuks ja välistab laiba tagasituleku, hing siirdub suitsuga teispoolsusesse, arenenud kujutlused teispoolsusest 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? – neandertaali inimesed 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? – ‘kulg’, ‘toimimisviis’, ‘maailmakord’ 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – yang 13
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia)
Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e.kr varaneoliitikum- narva tüüpi keraamika- kivikirved, hammasripatsid, võrgukivid, luust naasklid(viiger, hallhüljes, siil) 4200(4000)-3200(3000) e.kr keskneoliitikum- kammkeraamika- pärnus, narvas, saaremaal;luud(hüljes, pringel, põder) 3200(3000)-1800 e.kr- hilisneoliitikum- põhjaeesti, saaremaa, võrtsjärve ümbrus-nöörkeraamika Eesti metalliaeg 1800-1100 e.kr Vanem pronsiaeg 1100-500 e.kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled 450-800 ad-keskmine rauaaeg-rinnanõelad 800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi 1050-1227ad- hilisrauaaeg-lõhavere linnus, vooru linnus,kaeva linnus,valjala linnus,varbola linnus Taimeökoloogia1 ja 2 Niiduökoloogia
Suurem osa katab väikesi alasid (u 1,5 x 2 m). Üle 600 kujutise. Kõige rohkem: inimene, põder, sarve- ja paadikujutis; käsi. Lisaks: võrgutaoline kujutis, siksakjooni, linde, kalu, 15 ebamääraseid loomi ja motiive. Kaljumaalingud kui märgisüsteem, seostus oma uskumustega, eriline vägi. Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed. Hilisneoliitikum Ulatuslikel aladel Euroopas nn sõjakirveste (nöörkeraamika) kultuurid (u 3200/2900 2300/1800 eKr). U 30002000 eKr Euroopas rahutu. Viljelusmajandusega tegelev rahvastik vajas uusi asumisalasid. Osa kultuuri mõjusid levis idee kaudu, ilmselt ka rahvastiku ränded ja vallutused. Indoeuroopa hõimud, v nende tugev mõju. Kultuur ulatus Reinist Volgani. Kattis suurema osa Saksamaast, osa Madalmaadest, Taani, Poola, Baltimaad, Valgevene, Tsehhi, Slovakkia, Põhja-Ukraina, Lääne-Venemaa.
annaabi.ee 
