emantsipatsiooni Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!! Tööturult välja jäänud inimeste kaasamine!! Tugevustele suunatud lähenemine Aegunud kasvatumudelid Sotsiaalpedagoogika võimalused ja piirid
Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s. 1928; Kisho Kurokawa). Metabolism avaldus eriti Osaka EXPO-70 näituse ehitistes; projekteeriti ka tulevikulinnu kui hiidstruktuure, mille väikseim üksus on elukapsel. 1970.- 80. aastate peamisi hilismodernistliku arhitektuuri tuntud nimesid on Kazuo Shinohara (s. 1925) ja Arata Isozaki (s. 1934). Ehituskunsti on suuresti mõjutanud maa nappus ja maavärinaoht. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Skulptuur Skulptuure tehti tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe
Küsimus, kas 21. saj vaba teistsugust õigust seoses infiühiskonnaga. Eriti oluline siin juristi koostöö valdkonnaspetsialistiga. Traditsooniliste vahenditega ei saa alati uuele tegelikkusele kallala minna. Vaja uue kvaliteediga lahendusi ja alternatiivseid õiguse loojaid. V.Petev: olles kindlaks teinud, et kaasaegne õigus on peaaegu täielikult antud riigi või supranatsionaalsete institutsioonide poolt, tuleb meil küsida nende normiloojate võime järele luua häid seadusi hilismodernistliku ühiskonna jaoks; millises ulatuses on selline õigus õiglane? à spetsialistide roll kaasaegses õigusloomes à meie aja poolt võimaldatava õiguse idee P.Trudel: vaja tasakaalu teabe vaba kättesaadavuse, inimõiguste kaitse ja demokraatlikes ühiskodades tunnustatud põhiväärtuste vahel. Traditsioonilised reguleerimismehhanismid, mis