Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et
seda vaadet. Ta kritiseerib eriti Georg Friedrich Wilhelm Hegelit ja Karl Marxi. Kose-Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka. Räpina mõisa peahoone Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat rõdu restaureeriti 90-ndate lõpus. Kondensveest vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist
Kose- Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825
annaabi.ee 
