Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased
ehast koiduni. Paari aastaga oli tulemus käes elujärje paranemise näol. Ometigi lähemal süvenemisel on sellelgi teol oma varjupool, sest Andrese rahmeldamisega põllul avaldus ka retsessiivne efekt. Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku. Mees tahtis, et lastel oleks hilisemalgi ajal hea elu. See pimestas meest oleviku suhtes. Ometi ei saa seda talle pahaks panna, sest laste sirgudes läkski pere elu paremaks. Seega on olemas olukordi, milles ei saagi positiivsust kohe, vaid enne tuleb üle elada halb pool, et näha teo tegelikku headust. Tihti on see hind, mis tuleb maksta tuleviku edu nimel. Antud juhul on hea ja halb siiski tasakaalus. Headus ja kurjus võivad olla seotud ka teistmoodi. Vahel võib hea soov tuua täiesti ootamatult kaasa halva tagajärje
See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega Oxfordis ja Cambridge'is kasutasid keskaegsed kujundajad inspiratsiooni kloostriaedade (nn garth) suletusest, et luua sisehoovide kujundus, mis on eelkäijateks kaasaegsetele
annaabi.ee 
