tähtsusest kunstiajaloos ja mõjutusi kultuurile, eeskätt kunsti vallas. Sõna ,,Antiik" tuleneb Ladina keelsest sõnast antiquus - vana, muistne, endine, see, mis oli enne. Antiigikultuur on tänapäeval mõistena eeskätt klassikaliseks hinnatud kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele. Sõnal ,,kultuur" on veelgi laiem kasutus ning tihtipeale mõistetakse ,,kultuuri" all kõike, mis on inimeste poolt loodud. Kultuur on laiem mõiste kui vaid tehiskeskkond, sest kultuur tähistab, mitte ainult tehisobjekte, vaid ka mõtteid, tundeid ja inimestevahelisi suhteid. Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen selle mõjutustesi järgnenud kunsti- ja kultuurivoogudele.
Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed. Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed, stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased. Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist.
vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult tänasteski traditsioonilistes grammatikates. india keeleteaduse tuntuim saavutus on Panini-nimelise grammatiku koostatud sanskriti keele grammatika, mis on hilisemaile indoeuroopa keelte uurijaile tõeluseiks aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud grammatikatraditsioonis muut pööret, kui see, et kirjeldaise esmaobjektiks sai ladina keel. Keele käsitlemine antiikmaailmas : a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka
annaabi.ee 
