Paavst sõlmis Frangi kuningatega liidu ja sai Kirikuriigi. Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks. Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat. Mitmel pool maailmas tegutsevaid ortodoksseid kirikuid ühendab ühine usk ja jumalateenistus. Ortodoksne kirik peab jumalateenistuse aluseks nii Piiblit, kui ka kiriku poolt edasi antud ja seletatud pärimust ehk fraktsiooni. 7 esimest kirikukogu tõlgendavad kõige usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei
nautida torni ülemiselt korruselt suurepärast vaadet Arno jõe suudmel Livornole, Toskaana saartele ja ümbritsevatele mägedele. Torn aga kaldub kõigile nähtavalt. Alles Veneetsia püha Markuse kiriku kampaniili varisemine 1902. aastal pani Pisa linnavõimud muretsema. 1907. aastal kutsuti kokku komisjon, kes alustas vajumise põhjuste uurimist. Selgitati, et võrreldes 1817. aastaga oli torni kalle 1911. aastaks suurenenud umbes 0,8 m võrra ja sellega asi piirduski. Hilisemadki komisjonid vaid mõõtsid vajumist, tehes kindlaks, et kalle suureneb 0,7...1,2 millimeetri võrra aastas. Alates 1935. aastast hakkas vajumine kiirenema, ulatudes kuni viie millimeetrini aastas. Pärast Teist maailmasõda moodustati juba viies uurimiskomisjon. Eks ole niisugune passiivne huvi torni kaldumise vastu põhjustatud osalt tema hämmastavast vastupidavusest: tema stabiilsust ei kahandanud 1846. aasta maavärin, ei mõjunud kaks mürsutabamust
Viiburis (6), Kuopios (4), Kroonlinnas (2), Läti-Võnnus ehk Csises (2), Oudovas (1), Tomskis (1).Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik väljaspool Eesti ala ilmunud raamatud ei ole siiski seostatavad kohalike eesti asunikega. Asunike rajatud eesti seltsid olid sageli haridusseltsid, mis hakkasid kohalikku eesti kooli ülal pidama.Koolitegevuse korraldamiseks võidi kohaliku eesti seltsi juurde moodustada ka koolitoimkond.Sellega panid Venemaa eestlased aluse tavale, mida hilisemadki eesti siirdlased (näiteks Teise maailmasõja aegsed pagulased) oma uutel asukohamaadel võisid edukalt jätkata. Venemaa eestlased korraldasid mitmel pool piirkondlikke kogunemisi ja laulupidusid.Peterburis toimus 1910.aastal haridustegelase Samuel Sommeri eestvedamisel asunike esimene üldkongress ja kaks aastat hiljem Narvas esimene asunike üldlaulupidu.Sellele kahepäevasele üritusele kogune 2000 tegelast ja publikut ligi 20 000
annaabi.ee 
