tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrgkeskaega ja Hiliskeskaega. Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma impeeriumi varemetel sündinud frangi riik mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2) 9. saj lõpp 11. saj algus. Endised lääne-rooma alad on üle saanud rahvastiku kriisist. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Vahekeskaeg ulatus 11. saj kuni 14. saj teise pooleni, see on õitsenguperiood. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj
Inglismaal Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia, Gallia, Hispaania, alad Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest. Hiline keisririik (284 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus (isand ja keiser). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks. Sõdurkeisrite ajajärk (235 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks. Constantinus I Suur- (272- 337) oli Vana-Rooma keiser kuni surmani. Tema
feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased Varakeskaeg jaguneb omakorda kahes perioodiks. 1. periood – 5. sajand kuni 9. sajandi algus. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutusteajastu algusega, mida võib nimetada nii varakeskajaks kui ka hilisantiigiks. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekib uus elukorraldus – feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uues kaitsepiirid. 2. periood – 9. sajandi algus kuni 11. sajandi algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium laguneb, aga vahepeal on esile kerkinud märksa tugevam ühiskondlik sideaine – katoliiklus ja roomakatoliku kirik
* Usuti, et jumalate heasoovlikusest sõltub riigi edu ja hüve * Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus- riigi ülempreester. Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel. * Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega Keskaeg 476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser Varakeskaeg 1. (5saj-9.saj) * Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks * Tekib feodaalkord * Frangi riik sünnib 2. (9. saj-11.saj) * Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis * Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus * Kliima halvenemine * Saja-aastane sõda * Reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Hiliskeskaja teekond varauusaega. Feodaalsuhete kujunemine
Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks. Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine
annaabi.ee 
