Samas on sellele ajale iseloomulik nii kuritegude registratsiooni kui ka süüdimõistetute arvu järsk kasv. Kui näiteks 1987. aastal registreeriti ca 11 000 kuritegu, siis 1992. aastaks ulatus see arv 41 000-ni ja 2001 aastaks juba 57 000-ni. 1960-ndatel ja 70- ndatel aga kõikus see arv 5000 ja 7000 vahel. Eelnevat võib seletada sellega, et keskmine mõistetud reaalne vabadusekaotus muutus 1990-ndatel oluliselt lühemaks, ja seda seoses karistuspoliitika leebemaks muutumisega.87 83 Hilborn, J; Ülevaade kuriteo ennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakond; 2007, lk 10. 84 Kuritegevus Eestis 2006. Justiitsministeerium. Tallinn, 2007, lk 78. 85 Eelnõu seletuskiri lk 6, 13 ja 15. 86 McSherry, B. Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006. lk 10-11. 87 Ginter
krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus Kriminaali ehk kurjategija olukorra muudavad teiste indiviide omast erilisemaks haavatav ja atraktiivne kuriteo objekt, soodus keskkond ning motiveeritud ja suutlike tõkestajate puudmine. Kaudseteks põhjusteks on ka nt sotsiaalsed mõjud
53. Ross, R. R., & Ross, R. D. (toim.) (1998). 64. Welsh, B. C, & Farrington, D. P. (2005). Evidence-Based Prosotsiaalse kompe-tentsuse edendamine: kognitiiv- Crime Prevention: Conclusions and Directions for a Safer kaitumuslik suund kriminaalpreventsioonis ja Society. Canadian Journal of Criminology and Criminal kurjategijate rehabilitatsioonis. James W. Hilborn. Justice, 47(2), 337-355. 54. Qiunn, M., M., Jannasch-Pennell, A., & Rutherford, R. B. (1995). Using peers as social skills training agents for students with antisocial behavior. Preventing School Failure, 39(4), 26-32. 55. Schneioder, B. H. (1992). Didactic methods for enhanching children^ peer relations: A quantitative review. Clinical Psychology Review, 12, 363-382. 56. Ted, C. (1992)
annaabi.ee 
