Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa v...
Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid.
........................................................................................... 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7.3 Haigused ja parasiidid..................................................................................................8 7.3.1 Vähikatk.................................................................................................................8 7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi................................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid..............................................................................................................
annaabi.ee 
