Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga. 2 bussi kõrvuti näide, kõrvalolev bussi liikudes on tunne, et liikumine toimub, kui buss mööda on liikunud, seisad siiski 1 koha peal. 4. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? Locke´i arvates aga kõik teadmised, mis väliskeskonnast tulevad, jõuavad lihtsalt meie teadmisse. Et kõik see, mis on psüühikas kättesaadav ja olemas, tuleb väliskeskkonnast. Inimesed on justkui masinad, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni 1:1 õigesti ilma moonutusteta. Kanti arvates ainult meeltest ei piisa, et midagi peab olema juba kaasa sündinud.
26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha
annaabi.ee 
