J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel
kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert Faehlmann aastatel 1840–1852 Õpetatud Eesti seltsis oma eesti muistendid, mis osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja
teema. Hiiumuistenditega seotud variandid Rahvasuust üles kirjutatud tekstide populaarseteks kangelasteks on muisted vägilased. Hiiumuistendite ühe levinima grupi moodustavad tekkemuistendid ja nendest omakorda kirikute ja losside tekkemuistendid. Hiiumuistendites kangelaste nimed vahelduvad kergesti (Kalevipoeg, Vanapagan, Suur Tõll, Olev) ning seetõttu on Mihkli lisandumine nende hulka küllalt loomupärane. Kahe venna legendi variandi, mis otseselt inspireeritud hiiumuistenditest, jutustavad ajaloolise traditsiooni kogujale E.Tensmanile 1931. aasta suvel Jüri Triinberg ja Leenu Loosberg Jõhvi kihelkonnast: "Elanud kord Edisel kaks venda (Taubed). Nad otsustanud omavahel, et üks ehitab Edisele kiriku ja teine Jõhvi lossi. Esiteks teinud lossiehitaja sellele valli ja kraavi ümber, sellest siis ollagi kirikul praegugi vall ja kraav ümber. Vendadel olnud ainult üks haamer, seda visanud nad töötades ikka üksteisele (Edise ja Jõhvi vahet 3 km).