Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid
sest see on minu jaoks teema, mille kohta ma midagi eriti ei tea. Selle käigus soovin ma teada saada, kuidas hiiel käidi, kuidas ohverdati ning mida ohvriks toodi ja millal oli ohverdamise aeg. Selle töö jaoks kasutan ma põhiliselt Internetti ja raamatuid, millest saan vajaliku informatsiooni. Ma olen teadlik ka uuest materjalist pühadepaikade kohta, aga selle uurimiseks pole mul aega. Põhilise materjali saan ma muinasmälestiste registrist ning hiitest rääkivast raamatudest. Töö sisu jaoks olen käinud ka inimestelt küsimas pühadepaikade kohta jutte ja nendega seonduvat. 3 1. Hiis püha paigana Põhja- ja Lääne-Eestis tihedalt esinev sõna hiis on tähistanud midagi püha ja samas eluliselt tähtsat, aukartusttekitavat ja rituaalenõudvat, kindlalt kõrgemate ja vägevamate jõududega seostuvad pärinegu need jõud siis maas või ilmast. Hiis
ümbruses. Pärast Eesti ametlikku kristianiseerimist jäi endine usund suurelt jaolt kristlusega segunenult püsima veel paljudeks sajanditeks. Kristluse sügavam jõudmine rahva hulka toimus seoses vennastekoguduse liikumisega 18. sajandil. Ometi saadi veel järgmisel, 19. sajandil tehtud ulatusliku rahvaluule kogumise käigus veel hulgaliselt andmeid hiite ja pühapuude kohta Eestis. Väga põgusate kokkuvõtete järgi on Kirjandusmuuseumi folkloori kogudes andmeid hiitest vähemalt 800-st eri paigast. Andmestik on enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist. Praegu teadaoleva põhjal võib öelda, et hiied ja pühad metsatukad võisid erinevates Eesti osades olla väga erineva ilmega. Paljus määras hiie ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa
annaabi.ee 
