nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Kasutatud kirjandus Looduse entsüklopeedia lk 236-237 Eesti Entsüklopeedia 5 lk 187 Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 61, 161 http://vana.miksike.ee/referaadid/kukkurloomad.htm
ämblikulaadsed ja putukad. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes said käia nii vees kui maal. 14 Roomajad Üle 150 miljoni aasta olid roomajad Maa domineeriv eluvorm. Kõige paremini tuntakse dinosaurusi. Keskaegkond oli sauruste ajastu, umbes 200 miljonit aastat tagasi. Roomajad on kõigusoojased loomad ja nad elavad soojas kliimas. 15 Imetajad Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised esimesed imetajad ja linnud. Imetajate valitsemise aeg oli 70 miljonit aastat tagasi. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena suurenes taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. 16 Inimese evolutsioon 17 Australopiteek Ehk lõunaahvid elasid umbes 51 miljoni aasta eest. Arengult olid nad inimahvide ja inimeste vahe aste. Nad käisid kahel jalal, peaaju on inimahvide omast arenenum. Pidasid jahti ning
kiiresti, ta on võetud piirkondliku kaitse alla. Vombat Karupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Känguru Kängurud kuuluvad kukruliste seltsi. Nad elavad Austraalias, Tasmaanial, Uus- Guineas ja veel mitme selle piirkonna väiksematel saartel. Kängurud on
Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees! 700 mln at Käsnad, ainuõõssed. 600 mln at 2. Pea- ja lülijalgsete areng. 500 mln at 3. Esimeste selgroogsete ilmumine (kilprüükalad) 400 mln at 4. Esimesed maismaaselgrootud (hulkjalgsed, ämblikud, putukad) 5. Kahepaiksete ilmumine ja levik 350-300 mln 6. Roomajate ilmumine ja levik at Keskaegkond ROOMAJATE AJASTU! 230 mln at Hiidroomajate (sauruste) levik. 200 mln at Esimeste imetajate ilmumine (hiiretaolised) Esimeste lindude ilmumine. 65 MAT Hiidroomajate väljasuremine Uusaegkond IMETAJATE AJASTU! 65 mln at Imetajate, lindude, kalade ja putukate levimine 2 mln at ja mitmekesistumine. Esimeste inimeste ilmumine Maale.
Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. · Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm. · Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid, kes elasid Aafrikas, siis suurema ajumahuga inimese eellased, algul osav inimene (Homo habilis), hiljem püstine inimene (Homo erectus). Pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens) arenes välja Aafrikas ja levis sealt mujale. Edasise arengu
annaabi.ee 
