mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine
mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine
Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest.
Loomad said tulla alles sii, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud- kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud-imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris
Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud- imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku.
annaabi.ee 
