toitu planktonit. 3 KEHAKUJU KOHASTUMINE ELUKS VEES Sinivaal on maailma suurim imetaja. Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Tema ladinakeelne nimi on musculus tähendab lihaseline, kuid juhtumisi ka hiirekest. Vaala paks nahaalune rasvakiht väldib soojuskadu ja muudab keha voolujooneliseks. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on naha parasiitide kahjustused. Vaala saba lõpeb rõhtsa sabauimega, mida ta ujudes ülesalla liigutab. Isane sinivaal võib olla kuni 25 m, emane kuni 30 m pikkune. Kaal võib olla 80 000130 000 kg. HINGAMINE
· Riigilippudes esineb 74% punast värvi · Eesti vanarahva uskumuste kohaselt sündis punase teki all või koidu ajal lapsetegemise tulemusena laps punaste juustega. · Punane sibul - sibul on violetse värvusega, väga tundlik liigniiskusele, mahedam, kui harilik söögisibul 10 Pilt3, punane sibul · Punast kandvat naist kutsutakse kohtama suurema tõenäosusega kui halli hiirekest ning punaselembeste leedide peale kulutatakse ka rohkem raha. · Punasel värvil usutakse olevat head mõju nahahaigustele. Joonis1, erinevad punased 11 KOKKUVÕTE Punane on värv, mis peidab endas väga erinevaid aurasid ja emotsioone. Punase värviga saab end väga kergesti väljendada. Ajaloos on see värv olnud väga tähtsalt kohal. Rohkem kui pooltel riigilippudel on esindatud punane värv
oma õlale. See tähendab, et ta tõstis raske lõvi enda õlale. Me vinname asju, mis on rasked, mida on raske tõsta. Näita pilti, kus mees on lõvi enda õlale vinnanud. Mina olen endale raske liivakoti õlale vinnanud. Kas sina oled endale midagi selga või õlale vinnanud? Mees oli üllatunud ja imestunud, kui ta Raske koolikoti. hiirekest nägi. Me oleme imestunud ja üllatunud, kui miski on ootamatu. Näiteks olin imestunud, kui sina üks päev ootamatult tantsima hakkasid. Näita pilti, kus mees on imestunud. Kas sina oled olnud vahel imestunud? Jah. Millal? Kui vahel võõrad kassid tuppa
L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. (Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu. E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest. „Pille-Riini lood“ Kutsub lapsi üles küsimusi küsima- Pille- Riin teeb seda pidevalt. Raamat õpetab lapsi märkama igapäeva elu ja seda, et igas päevas on midagi toredat. U. Nilsson „Vanaema raha“ See õpetab lastele humoristlikul viisil, et vanemate inimeste võimed võivad taandareneda. Samuti võib laps elus kokku puutuda inimestel, kellel ongi mingid vaimsed häired ning see valmistab teda tulevikuks ette. E. Raud "Peep ja sõnad".
39 40 E. Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest Ellen Niit Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda Illustreerinud Anne Linnamägi-Liiva Kirjastus „Tiritamm“, 2007(1967) Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda. Ei kartnud ta karu, hunti ega rebast...Kartis vaid ühte väikest halli hiirekest ja jäi ruttu magama. Triinu ja Taavi uued ja vanad lood Raamatusse „Triinu ja Taavi lood” on koondatud kõik jutud Triinust ja Taavist. Kirjanik on kasutanud väga huvitavaid sõnu, mida tihti enam ei kohta. Lugeja kohtub toreda, sõbraliku perega, kus kirjaniku eriline tähelepanu on pööratud kaksikutele Triinule ja Taavile, kes on 7-aastased. Lugeja saab tuttavaks ka kõigi teiste pereliikmetega:ema Kaarin, isa