neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike, nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses domineerivaks (nt rukkilill). Pikemaajalised uuringud on näidanud, et umbrohtude liigilise kooseisu muutused on seotud eelkõige külvikorra rakendamisega (E. Lauringson 2004). Umbrohud näitavad, kui hästi või halvasti me oleme mulda harinud. Nii mõnigi tüütu umbrohi kaob varsti ise, kui me mõistame, millest on tema kohalolek tingitud.
See teeb nende kasvatamise raskemaks, kuna paneb nende kasvatamisele piirangud , liblikõieliste seemned on kallimad. Seemne saak sõltub ilmastikust ja nad on putuktolmlejad. Punast ristikut kodumesilased ei taha tolmelda. Liblikõieliste seemnesaak oleneb väga palju ilmastikust. Liblikõielisd on põhiliselt samasugulised ja seetõttu vegetatiivselt levivad vähe. Võrsumise laadi järgi võib neid jagada : · (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed Kõrrelised heintaimed suur võrsumisvõime, hädala kasv, suur plastilisus toitainete resiimi osas, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes ja suur saagi võime. (Kas loomad söövad paremini väetatud või väetamata rohtu väetatud rohtu)
Umbrohi on konkurendiks valguse suhtes Mitmed strateegiad kuidas ,,valguse juurde pääseda": - kultuurtaimedest kiirem kasv - kultuurtaimedega sarnane kasvukiirus aga kasv on kiirem kasvuperioodi lõpus (näiteks valge hanemalts) - aeglasem algareng aga lõpuks kultuurtaimest ülekasvav (näiteks põldohakas) - aeglane algareng aga kasutab hästi ära taimikus tekkinud tühimikud (näiteks vesihein) - ülesronivad umbrohud (näiteks roomav madar, hiireherned, konnatatar) Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet - suurendavad bioloogilist mitmekesisust (kultuurtaimed ei mõju monokultuurina) 29 - vähendavad aurumist - sügavajuurelised umbrohud transpordivad toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse (näiteks põldohakas ja paiseleht)
annaabi.ee 
