VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma
Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm.) kui valgu ja energiarikka loomasöödana. Eristatakse kolme botaanilist tüüpi seemne suuruse ja kuju järgi: · väike 1000 seemne mass kuni 650 g · keskmine 650...800 g · suur üle 800 g Võrreldes hernega on oa kasvuaeg ligi 40 päeva (kuu aega!) pikem. Kasvatamiseks sobivad raskema lõimisega, kevadel varakult harimist võimaldavad mullad.
tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS
Äke olgu seatud mullapinnast 510 cm kõrgusele. Madar lõhutakse tükkideks, haakub piide külge ja jääb põlluäärde kuivama. Hilisem äestamine viib võsude murdumisega kasvu häirivale mõjutamisele kuni hävitamiseni. Karvane hiirehernes Suviviljades aitab tõrjuda varasem külviaeg. Äestamine toimugu teraviljade loomiseaegselt kuni õitsemiseni, vaheltharimine kõrsumuse alguses. Suviteraviljade osakaalu tõstmine külvikorras vähendab karvase hiireherne arvukust. Veel mõnede umbrohtude tõrjumisest: Harilik rukkihein - 3leheni hästi tõrjutav soodsates tingimustes. Konnatatar - 24 lehes hästi tõrjutav, 6 lehest alates vastupidav. Kõrvik on neljanda leheni hästi tõrjutav. Põldkannike on nelja lehe staadiumini hästi tõrjutav. Kesalill on roseti staadiumini hästi tõrjutav Vesihein on 46 leheni hästi tõrjutav. Tuulekaer ei ole tõrjutav. Tabel 2. Tõrjevõtted erinevatel umbrohtudel.
929660 32126 Vaivara vald 27061 7000065-1Hiiemäe 58.84932525.03027 27061 Kehtna vald 31239 7000064-1Hiiemäe 58.84971225.029095 31239 Kehtna vald 30362 7800114-1Hiiepärna 58.29774927.068373 30362 Võnnu vald 30778 7800115-1Hiiepärna 58.29743427.067987 30778 Võnnu vald 25323 7800117-1Hiire 58.54105426.683112 25323 Tartu vald 27897 7800116-1Hiire 58.54151226.682460 27897 Tartu vald 2874 20001-1 Hiireherne 59.47304324.940720 2874 Maardu linn 30228 6500047-1Hiirepalu 58.16685227.449833 30228 Räpina vald 30229 6500046-1Hiirepalu 58.16715127.449721 30229 Räpina vald 986 05201-1 Hiiu 59.37651624.677614 986 Hiiu Nõmme 987 05202-1 Hiiu 59.37599924.678677 987 Hiiu Nõmme 988 05203-1 Hiiu 59.37585424.677161 988 Hiiu Nõmme 10734 04804-1 Hiiu 59.38294624.669979 10734 Hiiu Nõmme
annaabi.ee 
