skandaaliga seotud firma selle liige (Ravimiseadus, Ravimiameti...2011). Ravimiseaduse § 82 sätestab, et retseptiravimit võib reklaamida: ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele, kuid ajakirjanik, kes osales antud üritusel ei olnud ei arst ega proviisor. Samuti peavad kõik üritusel osalejad olema registreeritud. Selle kohta võib ka öelda, et MSD poleks tohtinud lubada ajakirjanikul saali siseneda. Samas ajakirjanik sundis, oma saali hiilimisega MSD-d seadust rikkuma, sest ravimiseaduse § 84 lg.1 alusel on retseptiravimi reklaam üldsusele keelatud. Samuti on MSD juhi Konstantin Rebrovi vastusest näha, et ta on mures ämmaemandate osalemise pärast ning rõhutas oma vastuses, et nüüdsest omavad ka ämmaemandad õigust välja kirjutada retseptiravimeid Ibid. Ühtepidi võime vaadata antud juhtumit kui kaudselt lõpptarbijatele suunatud kauba/toote reklaami
millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 12. Kas järgmised tehingud on tühised laenukeelu rikkumise tõttu? a
millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise
millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise