on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:
Kallistus on midagi, mis soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist. Tüdruk , kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Tasakesi hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk! Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob.. Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!) Kui teil on ükskõik , kus te olete, ei saa te ka ära eksida. Teie ei julge. Tähendab Teil pole tahtmist. Tahtmine annab julguse.
d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). H sõna algul. Nt aar haar, aare haare, ai hai, all hall, allikas hallikas, aru haru, arv harv, arutama harutama, iilid hiilid, irv hirv, õng hõng; almanahh, kasahh, tsehh, tsehh, epohh, aitäh. Õ lk 103. i ja j õigekiri. Nt materjal materiaalne, müüma müüja, maias maja, saiu, vaiu, ojja, majja. Õ lk 105. Hääliku pikkus. Nt kabi kapi kappi. Selle dusi, seda dussi. Võõrsõnad ! Kokku käivad dz ja ts (dzemm ja tsempion). Poolitamine: liitsõnad sõnapiirilt (pann-kook, plekk-pott); üksik kaashäälik alustab uut silpi (ru-ma-la-te-le-
Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana. Ela nii, et isegi hauakaevaja nutaks su matustel. Elu on joonistamine , aga ilma kustukummita . Elu on nagu matemaatika ainult valemid tuleb ise välja mõtelda. I'm not a complite idiot, some parts are missing. Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha , kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema .. kuradi sääsk . Naer läbi pisarate on õpitud oskus . Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Ma olen normaalne,hääled mu peas ütlesid seda. Läksin hulluks ... Tulen kohe tagasi.
hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal i ja j
Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinni eemaldusvahendit Adobe Photoshop. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat.
talle midagi, niisiis hakkas ta raamatut lehitsema. Ta sattus kohe nägusalt graveeritud ja värvitud esilehele -- inimese keha kujule. Sel hetkel langes vari leheküljele: Tom Sawyer astus uksest sisse ja silmas pilti. Becky kahmas raamatu, et seda kinni lüüa, ja käristas seejuures õnnetuseks pildiga lehekülje keskkohani pooleks. Ta viskas köite sahtlisse, keeras selle lukku ja purskas häbi ning viha pärast nutma. «Tom Sawyer, sa oled nii alatu, kui ainult olla võib: sa hiilid teisele järele ja vaatad, mis ta vaatab.» «Kuidas võisin mina teada, et sa midagi vaatad?» «Sul peaks häbi olema, Tom Sawyer; sa tead, et sa minu peale kaebad; ja, oh, mis pean ma tegema, mis pean ma tegema! Ma saan peksa, ja ma pole veel kunagi koolis peksa saanud.» Siis põrutas ta oma väikese jalaga vastu maad ja ütles: «Ole pealegi nii alatu, kui tahad. Mina tean ka midagi, mis juhtub. Oota aga, küll sa näed! Alatu, alatu, alatu!» Ja ta sööstis uue nutuhooga klassist välja