meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Selliseid stereotüüpseid nalju ja märkusi teevad kõik rahvad üksteisele. Muistsel ajal olnud eesti merendus kõrgel tasemel. Erinevalt Lääne- Euroopast ei suutnud siin viikingid kanda kinnitada. Pärast sakslaste tulekut ei hiilganud küll eesti rahvas aastasadu millegiga, kuid kui meie hakkasime haridust saama, ilmnes kohe, et eestlased on üsna arukas ja õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja. Vaatamata pikkadele orjusaastatele ja -sajanditele, on eestlased säilitanud oma rahvuse ja vaimu. Meie rahvaluulet on üüratult palju ja seda kirja hakati seda alles mõned sajandid tagasi. Kui
Jällegi rutanud vaenelaps enne teisi kodu, annud riided ära ja rutanud tuppa. Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud.
hõbe. Jällegi rutanud vaenelaps enne teisi kodu, annud riided ära ja rutanud tuppa. Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud