Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika Karakal-Aafrika ja Kesk-Aasia Hall kevadik-Kesk-Aasia Suuresarveline piimalill Velviitsia- Sahara(Aafrika) Turkestani magun- pärit ees-aasiast tänapäeval aasia ja euroopa Kõrbe kivitäks-Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuni Hiiina Väike-kõrbehiir- Aasia Skorpion- igal pool Kaameliastel-Aasia ja Aafrika Saksauul- ameerikast Mugulnurmikas-igal pool
- 1918 1922 sõdis Jaapan Kaug Idas kommunistide vastu, talt nõuti Mere konverentsil, et ta oma väed välja viiks. - 1925a. Pekingi leping . Jaapan ja NSVL, Jaapan viib oma väed välja. - Jaapan kontrollib ka münda Hiina ala. Hiina: - Guomindang - valitsus Rahvuslik rahvapartei. Juht: Sun-Yat- sen - Valmistati ette Hiina ühendamist - 1925a. Presidendiks Chiang Kai-shek - 1926 kodusõda - 1928a. Hiiina ühendamine lõpule viidud va Lõuna-Hiina( osa jäi kommunistide kätte) Türgi: - 1923a Vabariik, president: Mustafa Kemal Atatürk - viiakse läbi euroopalikke muutusi - islami usk kaotab oma senise tähenduse - kohtud muudeti avalikuks - ladina tähestik - riidemoe muutus - haridus allutati ilmalikule võimule - naised võivad omandada haridust, töötada, valida - kaotati mitmenaisepidamine - türklastele perekonnanimed
saagikus on kõrge aastaringi töömahukas tööjõuhulk väike kõrge saagikus ja kogutoodang kogu toodang müügiks 1.2 PÕLLUKULTUURIDE GEOGRAAFILINE LEVIK TERAVILJAKASVATUS - aastane toodang u. 2 miljardit tonni (3/4 nisu, riis, mais) - nisu USA, Euroopa, Aasia (parasvööde) - mais USA, Lõuna-Euroopa, Hiiina, Ladina-Ameerika - riis Kagu-Aasia (Hiina, India) MUGULVILJAD ja KÖÖGIVILJAD - kartul parasvööde. pärit Tsiilist-kõige rohkem kasvatab Euroopa regioon (Poola) - maniokk Lõuna-Ameerika, Aafrika - bataat Ida-Aasia piirkond, suurim kasvataja Hiina SÖÖDAKULTUURID - põldhein, söödajuurviljad, mais, sojaõli TÖÖSTUSLIKULT KASUTATAVAD KULTUURTAIMED vajavad töötlemist tooraine toiduainetele, kerge- või kosmeetikatööstusele. kasvatamine tööjõumahukas
Peale Mao surma hakkas Hiina tasapisi isolatsioonist väljuma, suhted USAga paranesid Hakati ehitama NLi NEPi aegu meenutavat segamajandust, mida nimetati sotsialistlikuks turumajanduseks, avati turg Lääne suurfirmadele, kommuunide asemel hakati järjest rohkem toetuma talupoegade maaomandile ja eraalgatusele -> kasvas põllumajanduslik tootmine, tõusis elatustase 1950 ründas Hiina Tiibetit, Tiibet sai lüüa, kuid säilistas de facto iseseisvuse, Hiiina viis sisse oma väed o Hiina rikkus süstemaatiliselt lepet -> Tiibetis toimus rahva ülestõus, dalai-laama põgenes Indiasse 1959 o Hiina väed surusid ülestõusu maha, vallutasid Tiibeti, ühendasid selle Hiinaga o Tiibetisse toodi sisse hiinlasi, tiibetlasi saadeti välja, nad jäid vähemusse o Sundkollektiviseerimisega hävitati senine elulaad o Lõhuti ajaloo mälestusmärke, põletati ürikuid, purustati kloostreid, ala militariseeriti 24
annaabi.ee 
