Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist. Maskid - mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel - miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostakse hiiglasuures teatris ka 1 viimastesse ridadesse. Maski sisse ehitati tihti resonaator. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid kerge laval ära tunda. Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski. Ühte tüüpi maske oli mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb
ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu pärast kodusõja lõppu. Lühike stseenide ja dialoogide abil kirjanik edastab päris realistlikult tolle koha ja aja õhkkonda. Inimesed ilmuvad ja vaevalt kokku puutudes kaduvad linna hiiglasuures tarus. Kohtuvad kohvikus, vahetavad paar sõnu, armastavad ja tülitsevad sel lühihetkil kui autor laseb neid lavale ja loovutavad kohta teistele. Mõned jäävad meelde, teised ainult täiendavad taru üldist tunnet. Lugesin, et kriitikud heitsid Celale ette, et ta lihtsalt kavandab tegelaste iseloomi, ei lase lugejal neid lähemalt vaadelda. Romaanis tegelikult pole iseloomi, aga mulle tundub, et see on hoopis mitte materjali lodevuse või meisterlikkuse puuduse tõttu
Ma kuidagi ikkagi olin veel ärkvel, kuid lihtsalt ei suutnud midagi teha. Minu ette ilmusid kaks Vesti. ''Keegi sai just endale uued võimed jah. Ei tea kas tal on veel Aadamat peal.'' Ütles üks Vestidest. ''Sa kuuled seda? Jookseme!'' Ütles teine. ''Nõrk! Sa oled täielik arg.'' ''See väike kala ei ole väärt elu riskimiseks.'' ''Nõrk. Alati oled olnud.'' Ta pöördus minu poole nüüd ''Sul on parem Suure Vennaga, kui meiega'' Ja ta jooksis sõbra järel minema. Minu ette ilmus hiiglasuures tuukri ülikonnas olevus. Tema nägu helendas ja kõrval oli tal väike tüdruk. ''Vaadake härra Iiris. See on ingel. Ta helendab kõhust. Oota üks hetk. Ta ikka veel hingab. Vahet pole, ma tean, et ta muutub ingliks varsti.'' Ütles väike tüdruk ja jalutas minema. Silme ees muutus häguseks ja ma tõesti minestasin sellel hetkel. Uus tunne, uued võimed Ma tõusin püsti ja kuulsin Atlat: ''Sul kõik korras
tõmbununa. Ja kui kell liigub teie suhtes, siis tema näidatud aeg venib veidi pikemaks `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' Argielus me seda ei märka, sest need efektid on märgatavad vaid juhul, kui liikumise kiirus on lähedane valguse kiirusele vaakumis 300 000 kilomeetrir sekundis `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' kõik erirelatiivsusteooria väited on kontrollile vastu pidanud. Teadlased suudavad panna osakesi liikuma valguse kiirusele lähedaste kiirustega hiiglasuures kiirendites, näiteks Genfi lähedal asuvas Euroopa tuumauuringute keskuses CERN `' (Mary ja John Gribbin 7 1997:89. `' Kõik eksperimendid näitavad, et erirelatiivsusteooria on õige. Liikuva eseme pikkus väheneb ja liikuv kell jääb taha. Aeg ise kulgeb liikuvate esemete jaoks aeglasemalt `' (Mary ja John Gribbin 1997:89).
annaabi.ee 
