Sissejuhatus Püsilillede maailm on äärmiselt mitmekesine. Selle esindajad võivad olla sedavõrd miniatuursed, et harjumatul silmal on neid raske märgata ja nendele tuleb eraldi tähelepanu juhtida. Hiigelkasvu püsilillede puhul sellist probleemi ei ole. Enamasti märgatakse neid kaugelt ja hüüatatakse tahtmatult: "Oi! Mis taim see küll on?". Hiiglastel on lihtsalt kõike justkui natuke liiga palju - nende kõrgus on piisav, et nende vaatlemiseks ei pea kummardama; neil on kas jahmatavalt palju või väga suuri ja omapäraseid õisi; nende suurest hulgast lehtedest jätkub, et tekitada aeda üks tõsiseltvõetav kujunduselement. Gigandid on reeglina väga pikaealised. Nad paljunevad piisavalt aeglaselt, et mitte muutuda aia nuhtluseks. Kõrgekasvulistele püsililledele on keeruline kogemata peale astuda ja usin muruniitja juhib
Neil olid kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat Tyrannosaurus Rex Türannosaurus Rex oli tugev kiskja, et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli
Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Joonis 7. Devoni ajastu meri Joonis 8. Rüükala Mõnikord nimetatakse devoni ajastut kalade ajastuks. Silmapaistval kohal olid nn. rüükalad (joonis 8). Neil mitme meetri pikkustel hiiglastel paksenes nahk enam kui sentimeetri paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse klaasliiva (Piusa) ja rasksulavat savi (Joosu) (I. Arold, 1987). 2.5 Karbon
annaabi.ee 
