toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Välejalg oli Hirveküti täielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on näha, et ta on tugev nagu karu, täpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvekütil, aga selle ta võidab tagasi jõuga. ,,Ta oli kasvult üle kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jõud vastas täiel määral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Nägu ei teinud kõigele muule häbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta käitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii ülla välimusega keha suursugune rüht seda vulgaarseks muutumast." (lk.8 viimane lõik) Judith oli enneolematu iluga noor tütarlaps ja oskas väga hästi noori mehi võrgutada. Ta lõi ennast alatasa üles ja oli üldse piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne tütarlaps
Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta temeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli thelepanuvrne. Vlejalg oli Hirvekti tielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on nha, et ta on tugev nagu karu, tpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvektil, aga selle ta vidab tagasi juga. Ta oli kasvult le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jud vastas tiel mral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Ngu ei teinud kigele muule hbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei
ehitada ka kahe kooriga kirikuid. Pikilöövi kumbagi otsa paigutati siis üks koor ühes tema juurde kuuluva ristlööviga. Sellise otstarbest tingitud põhiplaani raamides andsid keskaja ehitusmeistrid ehitisele oma enda elutunde kohase vormi. Maria Laachi kloostrikiriku najal, (mis ehitatud umb. 1100.—1150. a. vahel) katsuksime lähemalt iseloomustada seda vormilaadi (joon. 7). Juba esime- sest pilgust jätab see 250 m pikk ja ristlöövis 100 m lai ehitis raskelt lamava hiiglakogu tunde. Oma tüsedate müüride ja tornidega näib ta laialt ja liikumatult rõhuvat maapinda, tuletades meelde sõjakantsi, mille ülesandeid ta sel sõjakal ajajärgul pidigi sagedasti täitma. Kehaka pikilöövi kummaski otsas, küljele väljaulatuvate ristlöövide kohalt ulatuvad üles võimsad tornikimbud, nagu tahaksid nad välja sirutuda sellest raskelt lamavast üldmassist. Nende kehad on siiski veel liiga rasked vabaks sirutumiseks, eriti
annaabi.ee 
