Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"
reaktsioonid. Küllap tulevik toob siin selguse, sest aju uuritakse väga energiliselt. Mälu maht. "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi.
suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad, et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik "ühest kõrvast sisse, teisest välja". Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi
nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Mälu maht "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu
annaabi.ee 
