valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõike monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee peidetud aarete juurde. Seetõttu hakati 18. Dünastia vaaraost Thutmosis 1-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, selle sissepääsud olid hoolikalt peidetud kõrbeliiva alla. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud temple, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Templid
Vaaraode püramiidid olid ühtlased, lihvitud kiviplaatidega kaetud kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Iga püramiidi ümbritses terve ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, muud hauaehitised õukondlastele, templid ja sfinkside alleed. Kõige suuremad ja võimsamad püramiidid asuvad praeguse Kairo lähedal Giza väljal, neist suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, mille algne kõrgus oli 146 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, mistõttu hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhauda. Egiptuse tempel oli uhke ja võimas ehitis, milleni viis sageli sfinkside allee. Väljastpoolt oli tempel kaunistatud värviliste reljeefidega, templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis. Templi esimese osa moodustas lahtise sammastikuga ümbritsetud õu, mis oli kõigile avatud, tagumise osa aga sammassaal, kuhu võisid minna ainult preestrid. Templis oli
(1954. aastal leiti Cheopsi püramiidi juurest pikast süvendist 44 meetri pikkune seedripuust paat. Ilmselt lisati see vaarao rikkustele, et too seda kasutada saaks oma hauatagustel retkedel.) Peale selle kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgses elus kasulike teadmiste ja loitsudega. Giza püramiidideväljal asuvad veel Chephreni püramiid - kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiid kõrgus 66 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, teisalt tuli ette püramiidide rüüstamisi. Seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhauda. Varakambrini viis pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andmeid toomas. Kaljuhaudadest jäi mõnigi rüüstamata. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutu tööjõud. Herodotose andmel 100000 inimest.
annaabi.ee 
