Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas. Hävitamisega alustati tegelikult juba üsnagi varakult, kuskilt 12. saj. alguses. Ristiusustamisega hakati hiise hävitama, katoliku kirik üritas nende asemele oma riste ja kabeleid püstitada ning luteri kirik üritas hiikohtade ja puude pühaks pidamist täiselikult välja juurida. Ka ohvrikive on üritatud hävitada ning ilmselt pole ka neid eriti palju alles, kuid ohvrikivide hävitamine on ilmselt keerulisem kui hiiete hävitamine. Ohvriallikate ära kaotamisest pole ma midagi kuulnud, aga pigem on nad oma tähtsus lihtsalt kaotanud. Kalmesi on risustatud, et saada 6 7 kätte varandust, mida surnutele kaasa panti. Seega on säilinud vaid mõned üksikud
Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop
On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast. Muidugi see ei tähenda, et koolis ei tuleks usu ja religiooni aluseid õpetada ikka tuleks, aga mitte usuõpetuse vormis. Riik peab juba eos kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kõige õigemaks maailmas. Riigi eelarvest on ettenähtud päris suured miljonid kroonid kirikutele ja kogudustele. Samas põlisrahva pühamute ja hiiete korrastamiseks ning hooldamiseks pole ettenähtud sentigi. Riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud seda: · Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd ( just nagu meie riigis poleks piisavalt sotsiaaltöötajaid ) · Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tööd laste ja noortega · Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsioonivahendite tegevuse