oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral, kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega vaidlema: "On hoopis põnevam mööda metsa kõndida, kui sa võid endale ette kujutada, et iga puu sees elab väike puuhaldjas ning terve metsa eest kannab hoolt metsaema. See hoiab tagasi lapsi, kes muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks. Aga me ei saa nende vanade lugude
saada terve küla täie usuga mürgitaud kurjast rahvakambast. Leemetile löödi pähe mitmeid kordi ja siduti kinni samal ajal kui suur tuli praes kõikgi koopas viibiad- Johannese jutu järgi oli see kättemaks Andrease ja Katariina surmale millega ussid olid korda saanud. Rohked surmas ja mitme lähedase kaotamine viimaste päevade jooksul põhjustas Leemetil ka hulluks minemine ja jälle kahtlase musta huumoriga ja nüüd kahtalse asjade kajasatmaise hiiekoerte ja haldjate sisaldamisega andis ta märku, et Johannese talus on midagi juhtunud. Johannes paanitses, väitis, et Leemet on hulluks läinud ja käsutas ruttu kõik külla. Tulevastel päevadel kui Leemet masti küljes rippus kahetses oma hullu käitumist tollel ööl kuid surma suhtes oli ta vastuvõtlik. Vastuvõtlikud ei olnud aga külaelanikud ja Johannes Magdaleena ja väikse rüütli Toomase surma üle ning
traditsioonid, lihvitud kombestik ja religioon, millest enam lugu ei osatud pidada. Religiooni probleem. Antud probleemi saab vaadelda kahe erineva aspektina. Esiteks tekitas kristlus ning selle tulihingeline ja pime järgimine teoses mitmeid ebakõlasid, näiteks Intsu kuradi käsilaseks pidamine ning selle tõttu tema tagakiusamine. Teisalt tuleb religioon mängu ka Ülgase ja Tambeti puhul, kes järgisid pimesi muistseid uskumusi haldjate kohta. Pime kartus hiiekoerte ees pani neid kaht käituma ebainimlikult, koheldes Hiiet äärmiselt halvasti. Seega võib nende puhul välja tuua, et Kivirähk on tõenäoliselt üritanud näidata ükskõik, millise religiooni ilma kahtluste ja küsimusteta järgimist mõttetust ja seda, kuidas seesugune tegutsemine inimesed pimedaks ja julmaks muudab. ,,Oma" unustamine ja enda võõraste sulgedega ehtimine tingib selle, et tegelikult ei saavutata kumbagi ning toimub üldine allakäik
annaabi.ee 
