vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid
· Hiis oli ühteaegu nii kes kui ka mis. Esineb laialdaselt kohanimedes (N: Hiiepõld, Hiiesoo, Hiiealuse heinamaa) · Hiide minek ei tomunud kunagi ilma asjata, see oli püha. · Pühasid metsasalusid mainis juba Läti-Hendrik 13. sajandil. · Soome-ugrilastele on puude austamine eriti omane. · Hiie usk oli enamlevinud Lääne-Eestis. · Hiiepuudeks olid tammed, männid. · Hiie juurde kuulusid hiiekivid, hiieallikad. · Hiis oli suure võimega hingestatud paik, sealt ei tohtinud midagi kaasa võtta, ega murda. · Hiide viidi ohvriannid.
lõpetades abstraktsetel teemadel filosofeerijatega. Igal juhul on maastik omandanud kindla koha inimeste igapäevases kõnepruugis ning see näitab, et tegemist ei ole ainult teadusliku ega erialaspetsiifilise terminiga, vaid üldkasutatava mõistega. 169. Maastikud ajas: ajajärgud maastikus. Erinevate ajajärkude maastikuelemendid Ajastud: Jääaeg (kivid, vallid, orud, tasandikud, künkad, kõrgustikud, voored, mõhnad) Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased,
annaabi.ee 
