korda tehtud, ülejäänud maja küljed olid nagu nad olid. Keskaegses talupoja elamus oli voodi üks tähtsamaid mööbliesemeid. See on ka normaalne, sest see on koht, kus saab talupoeg puhata pärast ränka päeva. Nende päevad on ju nii rasked, vaja sada toimetust ära teha. Voodid näitasid peremehe jõukust. Naljakas oli see, et kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Esines hiidvoodi, kuhu viis 1-2 astet. Söömise ja joomise on mainimata jäetud see, et levinud oli komme, et söödi kõht täis, siis mingi vetsu oksendama ja siis tagasi sööma, kõht oli jälle tühi ja mahtus nii palju sööki sisse, kui laua peal oli. Raamatus kirjas see komme, et käidi vahepeal saunas, siis läks kõht tühjemaks ja sai jälle uuesti süüa. Kirjutatud on küll seda, et feodaalide ja linnakodanike pidusöögid kujunesid
XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4 meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss. Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa, kus mööbelsepad eraldusid tavalisest puuseppadest omaette ametkonnaks. Itaalia
milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduina tugevates, väljaspoolt rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipadega ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värske, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4m laiused voodid. Taoline hiidvoodi asus väikesel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses magajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, ni et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss.Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Magati alasti. Tööpaik ja eluase ei pruukinud olla lahutamatud, nagu traditsiioniliselt arvatakse
annaabi.ee 
