Mete oriid ikraa Eest trid is Mart ti K a sk Mis ja Kuidas? Kraater, mis on tekkinud hiidmeteoriidi põrkumisel maaga. Aastas langeb maale tuhatkond, millest leitakse 10-15 Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meteoriidikraatrid Eestis Kaali kraatrid Saaremaal Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi
Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12..
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle
sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete
Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks. Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt seisukohalt vaadeldes Eesti kuulub maade hulka, kus nafta esinemine põhimõttelisest pole võimatu
Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. (6) 10 Merkuuri suurima meteoriidikraatri, Caloris Basini läbimõõt on 1250 km. Kraater on tekkinud hiidmeteoriidi langemisest. Selle plahvatuse lööklaine levis läbi kogu planeedi ja tugev maavärin purustas pinnase isegi planeedi vastasküljel. (1:12) Kaaslasi Merkuuril pole. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (6) 3
annaabi.ee 
