Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala.
· Lammas · Heeringas · Paprika · Melon viljaleib (värske) · Punane · Nisuhelbed · Looma- · Papaia liha · Hiidlest peakapsas · Sepikujahu · Rabarber · Homaar Shiitake- · Täistera- · Maks ·
Kammeljas: lame kala, tumepruun, alumine pool kahvatu valge, rööv toiduline Suhteliselt pikaaealine kala, kuni poolteist kilo Kasutatakse suitsutamiseks, praadimiseks Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe 5 liiki Vaikses ookeanis, 5 Atlandi ookeanis ja 1 järvedes Kuninglõhe 80-90cm pikk ja kaalub kuni 18kg, liha on heleroosast tume oranzini Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas Roosalõhe ehk gorbuusha, kuni 50cm pikk ja kuni 2kg, liha pudeneb tükkideks
tuun Alamselt mudilaslised Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7
Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel. Päris külmades vetes aga jälle biomass madalam.
Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ogahailased DGX 3,168 3,290 0,044 Vahemere kolmpoiseluts GGD 1,076 2,642 Süvalest GHL 365,499 299,039 300,280 441,452 279,302 266,016 Kilttursk (Piksa) HAD 7,701 Harilik hiidlest HAL 2,520 3,307 2,800 9,753 Punane ameerikaluts HKR 1,748 18,790 Hõbemerluus HKS 0,480 Valge ameerikaluts HKW 31,654 19,282 0,070 Harilik karelest PLA 33,048 76,626 28,578 9,471 35,508 37,458 Harilik
vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha on lahja ja võrdlemisi luine. Tähtsam esindaja on haug (võib kaaluda 5...20kg). Makrelllased on üks tähtsamaid püügikalu. Neil on kaks seljauime, kusjuures tagumise seljauime ja sabauime vahel asuvad väikesed lisauimed. Soomused puuduvad. Liha on tihedakoeline, väikeste luudeta, tumedavõitu, rasva- aga samuti valgurikas. Nendeks on makrell (skumbria) ja tuunid. Viimastel on palju eri liike.
annaabi.ee 
