· Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. · Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal. · Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle. · Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite
koha palvetamiseks. Islami pühad Sariaadi järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. · Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal. · Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle. · Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus
Muhamedi poolt 7. sajandil SaudiAraabias. Moslemite uskumuse järgi ilmus mäe koopas Muhamedi juurde ingel Gabriel ning tõi talle sõnumi tõeliselt jumalalt. Prohvet Muhamed pühendas oma ülejäänud elu monoteismi sõnumi levitamisele polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal,
püha. 130 `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal. Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle. Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga. Lailat al Qadr (27
annaabi.ee 
