tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid · H2-ga Hg ei reageeri, kuid monovesinikuga tekib gaasiline elavhõbehüdriid HgH. Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt. · Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril (lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga. · Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid amalgaame
Lahenduskäik: · tõstetava lasti (IPE 400 profiilteras) kaal tuleb: mg = 66.3 5 9.81 = 3252 3260 N ; · kuna põikvarras CG ei saa trossi suhtes liikuda (põiktala asukoht on kinnituselementide abil fikseeritud), on põikvardast ülespoole jäävates (CE ja EG) ja allapoole jäävates (BC ja HG) trossi osades sisejõud erineva väärtusega (samas on sümmeetriliselt paiknevad trossiharud BCE ja HGE koormatud sarnaselt); · trossi alumiste osade (BC ja HG) mg 3260 N BC = N HG = N I = = = 1630N ; sisejõud arvutatakse lõike I abil: 2 2 · põikvarda CG sisejõud arvutatakse lõike II abil: KC 1.25
/010223#57#./010223#C57#E3I>EB0?K#/06G 
annaabi.ee 
