tuhandeid kordi. Samas leiab heuristiline otsing tüüpiliselt hea lahendi, kuid ei pruugi leida parimat. 59. Algoritm A*. Heuristilise otsingu üks tuntud algoritm on A*. Selle algoritmi puhul on iga tipu jaoks olemas hinnang selle tipu kaugusele etteantud lõpp-punktist. Kuni minimaalse tee leidmiseni vaatab algoritm läbi kõikvõimalikud teed, mis viivad alguspunktist lõpp punktini. 60. Näiteid heuristikate kohta. Otsingu suunamiseks võib anda kogemuslikku (heuristilist) lisainfot. Näiteks võib kaardil tee otsingul arvestada ilmakaari. Omad heuristilised reeglid on paljudes mängudes, heuristilisi reegleid kasutatakse otsingumootorites jne. Selline otsing ei garanteeri lühimat ega parimat teed,
järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja
mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-
annaabi.ee 
