nagu näiteks ärevus ja paanikahood. Psühhiaatril võib samuti olla oluline roll, eriti juhul, kui leinajal tekib pikaajal depressiooni ja ta tunneb ennast lõksus olevat. Kui leinajal tekib tunne, et ta "läheb hulluks", tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Peaks püüdlema selle poole, et psühhiaatriabi ei häbeneta ja seda kasutataks julgesti. 5. ENNETAMINE Enamus suitsiide on võimalik ära hoida, kuna suitsiid on väga harva hetkeotsustus. Reeglina eelneb periood, mil inimesel esinevad erinevatel põhjustel sugenenud vaimse tasakaalu häired, mistõttu ta ei suuda mobiliseerida oma ressursse ning näeb suitsiidis väljapääsu lahendamatuna näivale olukorrale. Mida varem õnnestub suitsiidiprotsessi sekkuda, seda suurem on võimalus elutahe taastada. Kõige suurem probleem on aga see, et suitsiidi ohtu ei tunta ära. Depressiooni aetakse segamini väsimusega või ei osata näha seost depressiooni ja eluisu kadumise vahel
meile anda teavet meie enda kohta, isiku kohta mingist situatsioonis. (lk. 95) Nt kui leida võõras vara, kas jätta see endale või hakata omanikku otsima (õigusvastane, õiguspärane), peale teo toimepanemist saab isik ise oma käitumisele hinnangu anda. Nt kella leidmine tualetist, kas võtta endale, ignoreerida, viia valvelauda, ise otsida omanikku kuulutusega. Teadasaamise võimalus uuringutes, kus küsitakse selliste kaasustele auat vastust või siis eelpool toodud näited hetkeotsustus. Selle abil teada saada selline käitumise suundumus. Õigusteadvuse struktuur ja arengutase. Inimeste normikohane käitumine ei ole otseselt tingitud juriidilistest teadmistest või sihilikust õiguspärasest käitumisest, kuid öelda võib, et see arenenud õigusteadvuse sisu väljendub õiguspärases käitumises. Oluline on siinkohal avada õigusteadvuse, kui indiviidi reaalselt talitleva käitumisregulaatori sisu ja üksikelementide kaal käitumise reguleerimise mehhanismis:
(lk. 95) Nt kui leida võõras vara, kas jätta see endale või hakata omanikku otsima (õigusvastane, õiguspärane), peale teo toimepanemist saab isik ise oma käitumisele hinnangu anda. Nt kella leidmine tualetist, kas võtta endale, ignoreerida, viia valvelauda, ise otsida omanikku kuulutusega. Teadasaamise võimalus uuringutes, kus küsitakse selliste kaasustele ausat vastust või siis eelpool toodud näited hetkeotsustus. Selle abil teada saada selline käitumise suundumus. Õigusteadvuse struktuur ja arengutase. Inimeste normikohane käitumine ei ole otseselt tingitud juriidilistest teadmistest või sihilikust õiguspärasest käitumisest, kuid öelda võib, et see arenenud õigusteadvuse sisu väljendub õiguspärases käitumises. Oluline on siinkohal avada õigusteadvuse, kui indiviidi reaalselt talitleva käitumisregulaatori sisu ja üksikelementide kaal käitumise reguleerimise mehhanismis: