asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad kellelegi näivad, sellised on need tema jaoks. Paljudele on tuttav juba antiigist pärit ütlus Ilu on vaataja silmades, mis tähendab, et erinevad Protagoras inimesed peavad erinevaid asju/nähtuseid/isikuid ilusateks. Ka igapäevaelu kinnitab lisaks sellele, et inimesed näevad maailma erinevalt, veel seda, et ühe ja sellesama inimesegi arvamus sõltub meeleoludest ja erinevatest hetkeolukordadest. See viitab sellele, et paljud asjad on suhtelised. Kas ka tõde? 4 Mis puudutab tõe relatiivsust, siis siinkohal Protagoras rõhutas koguni, et Kõik on tõde st kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Tegelikult juba Herakleitos (u 535475 eKr) viitas kõige suhtelisusele. Ta uskus, et kõik voolab ja muutub samuti tõde. Herakleitos Mäletatavasti on temalt pärit mõte, et on
oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine. Konflikt tekib ja kasvab siis, kui inimene kardab, et ei suuda edukalt tegutseda. Konfliktide liigid: - Funktsionaalsed huvide kokkupõrked. - Tunnete konfliktid isiklikku, emotsionaalset laadi - Konstruktiivsed võimaldavad täiendada olemasolevat ja leida paremaid lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid
kodanikeühenduste tuge ja koostöös võib kujuneda uus sünergia, mis viib jõulisemalt oodatud lahendusteni. Tuleb kaardistada võimalikud toetajad ning huvitatud sidusrühmad, selgitada välja ühised huvid ning asjaolude sobival kokkulangemisel alustada strateegilist koostööd. Teooriapõhisus. Teoreetilised alusteadmised ning mudelid toetavad sotsiaalturunduse kontseptsiooni ning aitavad vältida võimalikke hetkeolukordadest tulenevaid juhuotsuseid selles pikas strateegilises protsessis ning luues võimaluse seda protsessi pidevalt monitoorida ja võrrelda teaduspõhiste arenguprognoosidega. Tähelepanu peab pöörama eriti 4-le valdkonnale: bioloogilised ja füüsikalised faktorid, psühholoogilised faktorid, sotsiaalsed faktorid ja keskkondlikud faktorid. Sotsiaalturunduse seostest käitumisteooriatega Käitumisteooriate tundmine aitab sotsiaalturunduse protsessi
erasektori tuge, erasektor vajab riigi ja ka kodanikeühenduste tuge ja koostöös võib kujuneda uus sünergia, mis viib jõulisemalt oodatud lahendusteni. Tuleb kaardistada võimalikud toetajad ning huvitatud sidusrühmad, selgitada välja ühised huvid ning asjaolude sobival kokkulangemisel alustada strateegilist koostööd. Teooriapõhisus. Teoreetilised alusteadmised ning mudelid toetavad sotsiaalturunduse kontseptsiooni ning aitavad vältida võimalikke hetkeolukordadest tulenevaid juhuotsuseid selles pikas strateegilises protsessis ning luues võimaluse seda protsessi pidevalt monitoorida ja võrrelda teaduspõhiste arenguprognoosidega. Tähelepanu peab pöörama eriti 4-le valdkonnale: bioloogilised ja füüsikalised faktorid, psühholoogilised faktorid, sotsiaalsed faktorid ja keskkondlikud faktorid. Sotsiaalturunduse seostest käitumisteooriatega Käitumisteooriate tundmine aitab sotsiaalturunduse protsessi efektiivsemalt