algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast. Kolmas tuntuim teos oli „Tabula Rasa“. See on aastal 1977 Arvo Pärdi poolt loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Teose pikkus ulatub 27 minutini. Teoses on kaks liikumist - „Ludus“ ja „Silentium“. Arvo Pärt lõi selle teose Eri Klassi palvel, kes palus tal luua teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab vaheldumisi hetkeid vaikusest, seejärel laienedes muudatuste kaudu, mida on kokku 8. Teine liikumine „Silentium“ esitatakse D-minooris. Kõige olulisem antud lavastuse juures „Adama passioon“ on, et kõik eelnevad kolm teost põimuvad läbi alles nüüd esilinastunud teosega „Sequentia“. See on alles aastal 2015 loodud teos, mis peegeldab ka Robert Wilsoni fenomeni ja on pühendatud temale. Lavastaja Robert Wilson oli hakkama saanud suurepärase tööga. Olulist rolli mängis tekst, mida
vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd. Hommikune trenn: jooksuga kuus kilomeetrit Otepääle, tund sõitu rullidel, jooksuga tagasi. Õhtupoolikul matk Apteekrimäele, seal kaks ringi ja jooksuga tagasi: kokku 13 km. Siis tegime veel tööd ja läksime magama. Oli tore päev
Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja mõningad tema luuletuste pealkirjad räägivad sellest, näiteks ,,Noore poeedi valulaul". Luuletused räägivad kodumaast, sõdadest aga ka kõige lihtsamatest asjadest või inimestest nagu näiteks luuletus karjapoisikesest või luletus teemaga kuhu lendavad kured. Kalju Lepiku mõtetest aru saada on päris keeruline kuna tema luuletused on juba parajad pähklid
As Gregor Samsa awoke one morning from uneasy dreams he found himself transformed in his bed into a gigantic vermin. Als Gregor Samsa eines Morgens aus unruhigen Träumen erwachte, fand er sich in seinem Bett zu einem ungeheueren Ungeziefer verwandelt. Kui Gregor Samsa ärkas ühel hommikul rahututest unenägudest, leidis ta end voodis muundunud hiiglaslikuks kahjuriks. Franz Kafkale on omane tuua järsult ootamatuid püante hetkeid enne lauselõppe. See on saavutatud kindlate saksakeelsete lausete konstruktsiooniga, mis nõuavad verbide paigutamist lause lõppu. Sellised mehhanisme on võimatu inglise keeles jäljendada, mis tõttu jääb mõtte edaskandmine tõlkija ülesandeks. Inglise keelde tõlkijad kirjutavad sõna Ungeziefer "putukana", kuid see pole päris täpne vaste. Ungeziefer tähendab kesk-saksa keele otsetõlkes "räpast looma, kes pole sobiv ohverduseks". Vahel küll kasutatakse "putuka" (ingl. k. "bug")
Ma vihkan su hääletoonide muutusi. Ma vihkan kõike su juures. Ma vihkan seda , et ma sind vihkan. Aga ülekõige vihkan seda seda , et ma ei saa sind kunagi vihata . - Terve elu sa mõtled , otsides seda inimest , kes jagaks sinuga nii muresid kui rõõme. Kes oleks sinu kõrval alati ja kallistaks sind , kui sa seda tõesti vajad. Kes ilma sõnadetagi mõistaks sind. Kelle kõrval tunned , et tõesti väärtusliku ja erilisena siin maailmas. Ja kui lõpuks tuleb siis sa naudid neid hetkeid temaga , sest iga hetk on mälestamist väärt. Hoiad teda kui kullatükki enda kõrval ning ei lase hetkeksi käest. Ja kui ta ükskord teatab, et sina polegi see , keda tema oma elus otsib ja , keda tema enda kõrvale samamoodi vajaks. Siis kõik puruneb.Ei oskagi midagi peale hakkata , sest seda võimsat tunnet on väga raske nii kergelt maha matta. Kõik unistused , lootused lihtsalt ühe hetkega kaovad. Ja see valu on liialt suur , et seda kirjeldada
annaabi.ee 
