käitumist kui erguti, rahuti, antidepressant või uinuti seda sõltuvalt annusest ja isikuomadustest. Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldiselt hakkab siis tasapisi kaduma ümbruse suhtes adekvaatne reaktsioon, enesekontroll väheneb või kaob, kõnnak muutuv vaaruvaks, teravamalt elatakse läbi isiklikke puudujääke või tekivad hetkeemotsioonid, millele reaktsioon võib olla ettearvamatu nukrameelsusest kuni agressiivsuseni. Umbes 0,4-0,5% alkoholi kontsentratsiooni juures veres on aju kontrolliv funktsioon halvatud. Sellises seisundis kaob mõistus ning ühe süvenevas teadvusetus seisundis võib seiskuda hingamine ja saabuda surm. Õnneks käituvad tavaliselt siis, kui juuakse järk-järgult, enne surmavat doosi organismi kaitsereaktsioonid, oksendamine ja urineerimine, et vabaneda mürgistusest (,,Pisikese pitsi võib
Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi, et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks. Siinpuhul ongi tegu madala soojusega – vanematel nõudsid, et noored ei suhtleks omavahel ning nad ei olnud nõus mitte mingiteks läbirääkimisteks. Ühes klipis pidid Anna ja Toomas koos kontserdile minema, kuid Anna vanemad pidasid ta kinni. Siinpuhul mängisid rolli ka hetkeemotsioonid – vanemad olid väga vihased ja karjusid, sest tütar oli keelust üle astnud. Toomas küll pakkus, et arutaks koos probleemi mõistlikult, kuid vanemad olid endiselt sama põikpäised ja ei olnud nõus. Anna vanemate puhul võis märgata ka üht levinumat isikutaju mehhanismi, mis tihti põhjustab vääritimõistmist: stereotüüpide kasutamine. Vanemad leidsid, et kuna Toomase isa on alkohoolik ja neil on kole ning räämas kodu, siis pole ka Toomas normaalne ja vääriline partner Annale.
· Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi puudlusi piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub uldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes luhiajalistes otsustusulesannetes sihti seada. · Otsustaja ei ole ratsionaalne kasulikkust maksimeeriv arvuti, vaid emotsionaalne olevus. Hetkeemotsioonid ja luhiajaliselt saavutatavad kasud võivad pikema perspektiivi varjutada, samas võivad need aga ka märku anda strateegilise sihi mittevastavusest subjekti olemusele ja tegutsemiskeskkonna tingimustele. · Eesmärk peab olema vastavuses otsustaja käsutuses olevate ressurssidega. See tingimus kehtib uhtviisi nii strateegilise sihi kui ka konkreetsete otsustusulesannete
annaabi.ee 
