loetavaks. Raamat pakub inimesele meelelahutust, on hea ja kiire infoallikas. Kodus, oma isiklikult raamaturiiulilt, on lihtne üles leida raamatut, mille pealkiri on teada. Juhul kui kodus vajalikku raamatut pole, võib minna raamatukokku. Reisile kaasa võetud sülearvuti vajab elektrivoolu, samas raamatu lugemiseks on vajalik vaid piisav valgus. Raamat annab edasi autori isikupära, sellest saab välja lugeda kirjutaja hetkeemotsioone ja neid endaga seostada. Arvutis ajaviitmine rikub silmi ja võib tekitada sõltuvust, ajada inimesi närviliseks ja sõltuvaks Interneti olemasolust. Tunnen üht noormeest, kes tegeleb vabal ajal sulgpalliga. Talle meeldivad väga ka arvutimängud, kuid need ei mõju talle hästi. Päriselus, olles olnud kaua arvuti taga, ei suuda ta kohaneda sellega, et talle vastu tulevad inimesed pole mängust ja vaenlased. Selline agressiivsus on teda ümbritsevatele inimestele ohtlik, kuigi võib algul
hakkavad silma vaid kaks sõna: mere ja rannaliiv, kuna need on ainsad sõnad, mis pole võru murrakus. Kuna ma tean algupärast lugu, siis pole raske sisust aru saada, kuid inimesele, kes seda esimest korda loeb, valmistaks see kindlasti raskusi. Selle teose puhul üllatas mind see, et kasutatakse kirjavahemärke. LISA 3 Väga hea näide Contrale omasest perverssusest ja fantaasiarikkast mõttelennust. Luuletusel pole mittemingisugust mõtet, kuid väljendab mehe mõttemaailma ja hetkeemotsioone ideaalselt. Järjekordselt häirivad mind puuduvad kirjavahemärgid. Irooniline on see, et pealkirjaks on ,,Lembeluule", kuid ilmselt vanema generatsiooni inimesed saaksid luuletust lugedes kultuurisoki. LISA 4 Postmodernismile omaselt puudub luuletuses terviklik mõte, see on segu fantaasiast ja reaalsusest. Luuletus oli küll lühike, aga kuna ma fantaasiat ja ulmet väga ei naudi, siis oli mul raske seda mõttega lugeda. LISA 5 Väga segane ja eesmärgita luuletus
Üks suuremaid põhjuseid on ebavõrdsus ja erinevused inimeste vahel, mida pole võimalik kuidagi kõrvaldada, seega leian, et antud olukord pole võimalik. Üks inimene võib teisele nuga anda ka pelgalt sellepärast, et talle ei meeldi teise silmavärv või kehakuju. Tahetakse rohkem pinget ja draamat. Arvatakse, et eksimine on inimlik, inimene õpib. Inimese olemust süüdistati kõige enam ning hetkeemotsioone, mida tõepoolest pole võimalik väljajuurida. 4.3 Uuringu kokkuvõte Uuringust selgus, et suurem osa eestlasi usub, et keskkond loob kriminaalid meie ümber ning nad arvavad veel, et geneetikal ei ole seost meie käitumisega, olgu see siis kas kriminaalne või mitte. Eestlaste arvamuse kohaselt ei ole olemas sünnipäraseid kriminaale. Uurimisobjektide alusel usuvad küsitletud, et keskkonnas mõjutab meie iseloomu kõige enam kasvatusviis ning lähedased (perekond)
annaabi.ee 
