Mõte ja kogemus. Kuidas erinevad või sarnanevad mõte ja kogemus? Minu arusaam mõttest kui sellisest on, et mõte on kui idee või plaan, millegi teostamiseks või siis mõte kellestki või millestki. Kogemus aga on juba teoks tehtud mõte või siis improviseeritud tegu mille tagajärg on kogemus. Inimesed ei tee alati nii nagu nad mõtlevad vaid on juhtumeid, kus inimesed tegutsevad hetkeajel. Alati ei tehta kindlat plaani või ei mõelda läbi mida nad teevad või tegema hakkavad. Mõte võib eksisteerida ilma kogemuseta. Mina nimetaks seda siis unistuseks, seda aga ainult siis kui mõte mida sa mõtled on hea, mis tundub sinu jaoks võimatu. Poleks võimalik nimetada unistuseks mõtet kus su vanemad surevad ära või sinu sõpradega juhtub midagi. Inimesed unistavad väga tihti. Unistused on kui väljapääs reaalsusest
imendub alkohol 15-30% lahuste sissevõtmisel. Alkohol pärsib närvisüsteemi ja tugevdab teiste ns pärssivate ainete toimet. Eriti ohtlikult avaldub see rahustite ja unerohtudega koos manustamisel. Bensodiasepiinid muutuvad koos alkoholiga potentsiaalselt surmavaks, barbituraatide niigi suur toksilisus suureneb veelgi. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises.Alkohol suurendab impulsiivsus, tegutsemist hetkeajel. Pikka aega oli parimaks meetodiks alkoholist sõltuvaid inimesi alkoholist eemale hoida üsna räige võte suurendada alkoholi toimet veelgi, halvates etanooli tavalise lammutamise, teiste sõnadega alkoholimürgistuse soodustamine disulfiraamipreparaadi (antabuse) abil. Ravim, mis takistab atseetaldehüüdi muutumist äädikhappeks, tekitab alkoholi tarvitamisel väga halva enesetunde. Öeldakse, et Eestis oleneb alkoholi tarvitamisest 2/5 liiklusõnnetustest, 2/3 vägivaldsetest
Ka kõik nõustajad pole meelestatud grupiteraapiaid läbi viima. Kõikide jaoks ei sobi ka kõik grupitüübid. Eelkõige on oluline vaba tahe. Kergemini mõjutatavatele inimestele, ebastabiilsetele võib grupp olla ohtlik (vaimselt). Grupp on võimas mõjutaja, aga võib olla ka ohtlik. Shostrom (1969) soovitab potentsiaalsetele grupis osalejatele: - Ära osale grupis, kus on vähem kui 6 osalejat - Ära liitu grupiga kunagi hetkeajel - Ära osale grupis, mille juhil puudub piisav ühiskonnas tunnustatud ettevalmistus. Grupinõustamise eesmärgid: Usalduse suurenemine enda ja teiste suhtes Kaitsete alanemine inimsuhetes Eneseteadlikkuse suurenemine Mõistmine, et suuresti on probleemid erinevatel inimestel sarnased Kokkukuuluvustunde arendamine Tähenduslike ja lähedaste suhete loomine Enesekindluse tõus Emotsioonide konstruktiivne väljendamine
annaabi.ee 
