isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, kuid tegelikult ei ole võimalik kellegi orientatsiooni, ilma eelnevate tunneteta, muuta. Ühiskonna hukkamõistu on aidanud kinnitada kirik (Keskajal seostati homoseksuaalsust ketserlusega.), seadus (Tsaari- Venemaa koosseisu kuuludes kehtis Eestis seadus, mis sätestas, et meestevaheline homoseksuaalne käitumine on kriminaalkorras karistatav.) ning meditsiinile vaatepunkt (Kuni 1991. aastani oli homoseksuaalsus vaimuhaiguste nimistus.). Nüüdseks on mitmel pool,
Kas ta on halb või hea? Ja kas temast võib üldse kunagi ka kasu olla? Kõigepealt peaks tegema kindlaks mis armukadedus ikkagi siis on. Armukadedus võib olla teatud määral, vähese enesekindluse väljendusvorm. Kui keegi sinule lähedane suhtleb kellegiga kes tundub teie suhtele ähvardavalt, tekib sinus tunne, et suhe võib jõuda lõpule, ja sellest tingitud käitumist võibki tõlgendada armukadedusena. Tihtipeale arvatakse, et armukadedus on asi mis eksisteerib vaid heteroseksuaalide ja üldse vaid inimestevahelistes suhetes. Tegelikult see nii ei ole. Armukadedus on miski mis eksisteerib a loomariigis, ja inimenegi on loom- imetaja kui täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine isane siis ta peletab tema oma valitsuse all olevalt territooriumilt, ja oma emaste seast minema.
Erisooline paarisuhe, mille üheks osapooleks on homoseksuaal, asetab mõlemale partnerile ülejõu käiva koorma, sest valed ja mõistmatus nende vahel toovad suhtesse ebakõla ja pinget. Noorukite vahel tekivad tihtipeale tihedad suhted, kus heteroseksuaalne osapool ei teadvusta oma homoseksuaalseid tundeid, homoseksuaalne osapool aga püüab neid mitte välja näidata ja tunneb end rõhutuna. Teadmine, et siiras saab olla vaid omasugustega suheldes, tekitab heteroseksuaalide tõekspidamiste järgi valitsetavas maailmas oma homoseksuaalsust avastavale noorele kannatust ja rahulolematust. Homoseksuaalide elustiil Homoseksuaalidel puudub kindel elustiil. Neid on igas maailmajaos, mõlemast soost inimeste seas ja kõigis eluvaldkondades. Ainsaks ühiseks jooneks on seksuaalne orientatsioon. Seksuaalkäitumine Püüe vaadelda homoseksuaalset käitumist läbi heteroseksuaalse prisma on toonud kasutusele segadusseajavad mõisted
2.3 Seksuaalvähemuste diskrimineerimine Diskrimineerimine on inimese või inimrühma ebavõrdne ja teistmoodi kohtlemine võrreldes teiste inimeste või inimrühmadega (Legal Definitions 2008). Seksuaalvähemuste diskrimineerimine toimub nii üksikisikute kui ka organisatsioonide poolt ning on sageli setud homofoobiaga. Homofoobia toob kaasa juriidilise ja sotsiaalse diskrimineerimise. 12 Juriidline diskrimineerimine on homoseksuaalide ja heteroseksuaalide ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelistes lepingutes, riiklikes ja kohalikes seadustes. Sotsiaalne diskrimineerimine on inimeste ebavõrdne kohtlemine ametiasutustes, ettevõtetes, meedias ja teise inimeste poolt (K.A.S. 2007: 13). Seksuaalvähemused ei leia sageli seadusandluses piisavalt kaitset diskrimineerimise ja vägivalla vastu. Diskrimineerimise ning seksuaalvähemuste vastu suunatud vägivalla aluseks on tihti heteronormatiivsus ja heteroseksism
annaabi.ee 
