piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille
Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus. 16. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. 17. Tunnuste päritavus. 2 1. POPULATSIOONIGENEETIKA MÕISTE Populatsiooni all mõistetakse ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogumit
lihatõugude ristamisel broileritibusid. Lihtne tarberistamine seisneb selles, et paaritatakse kahte tõugu loomi ja saadakse ristandid, keda kasutatakse tarbeloomadena. Sea- ja linnukasvatuse aretusprogrammides toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme. Lihtsaim skeem on F1 põlvkonna järglaste kasutamine tarbeloomadeks, kus kasutatakse ära dominantsusest tingitud heteroosiefekt (*). Keeruka tarberistamise korral ristatakse F1 ristandemasloomi kolmanda tõu isasloomaga, kus järglase heteroosiefektile lisandub ka emapoolne heteroosiefekt (ema on ise ka ristand). Toimub kahe või enam tõu vahel. Ristandemasloomi paaritatakse vaheldumisi erinevat tõugu isasloomadega. Vahelduva ristamise eesmärk on säilitada ristandite järgmises põlvkonnas heteroosi, mis ristandite omavahelisel paaritamisel kahaneb. Esimese ja
· vahelduvristamine - Sarnane keerukale tarberistamisele, kasutatakse kahte või kolme tõugu. · Esimese põlvkonna (F1) emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärei F2 teise tõuga jne. On võimalik kolme tõuga. · Erinevate põlvkondade järglaste heterogeensus kasvab, väheneb vanematevaheline erinevus ja koos sellega ka heteroosiefekt. · Kasutatakse ainult 2/3 kummagi lähtetõu heteroosi võimalusest, mis ongi vahelduva ristamise puudus. 65. sisestav ja vältav ristamine · vältav ristamine - XIX sajandil oli kujunenud palju kohalikke tõuge või sarnaste loomade arvukaid rühmi: värvus ja suurus sama, kuid jõudlusnäitajad ei rahuldanud. · Tol perioodil käisid ekspeditsioonidel teistes riikides vaid üksikud entusiastid, nagu ka akadeemik Middendorff.