Reaktsioonid gaasi ja vedeliku, gaasi ja tahke aine ning vedeliku ja tahke aine vahel on heterogeensed. Heterogeense reaktsiooni korral on reageerivad ained harilikult adsorbeerunud, mistõttu nende reaktsioonide kineetika on keeruline. Märkimisväärne mõju reaktsiooni kiirusele on tahke faasi pindalal. Olulise osa heterogeensetest reaktsioonidest moodustavad reaktsioonid tahketel katalüsaatoritel, see on heterogeenne katalüüs. Heterogeensele reaktsioonile vastandub homogeenne reaktsioon. Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem. Keemias mõistetakse homogeense süsteemina ühtlast süsteemi, milles iga ruumiühiku keemiline koostis ja füüsikaline olek on ühesugune. Homogeenses süsteemis, milles on mitu keemilist ainet, on kõik komponendid jaotunud ühtlaselt kas molekulide, aatomite või ioonidena.
alanemine. Sellist nähtust nim. inbriidingu depressiooniks. Seepärast varieeritakse homogeenset paaridevalikut heterogeensega. Kui on tegemist väikeste populatsioonidega, siis puhasaretuse korral on suguloomadel alati ühiseid eellasi. Seepärast tuleb arvestada võimalikku inbriidingu tõusuga populatsioonis. Tippkarjades ja kogenud spetsialistide osavõtul võib periooditi kasutada inbriidingut väga kõrgel astmel. Tavaliselt tuleb siis minna üle heterogeensele või mõõdukalt heterogeensele paaridevalikule. Inbriidingu kasutamise võimalus sõltub palju looma- või linnuliigist. Edukalt on inbriidingut rakendatud linnukasvatuses nn inbredliinide loomisel. Inbredliinide loomise eesmärk on kinnistada soovitud jõudlusomadusi populatsioonis. See saavutatakse sel viisil, et sugulaste paaritamisel kohtuvad sarnased geenid, mistõttu suureneb homosügootsus populatsioonis (AA või aa). Retsessiivsed homosügootsed isendid,
Riik kui institutsioon võiks aga täita öövahi rolli, kes tuleks sotsiaalseid protsesse reguleerima, kui ühiskond ise enam võimeline pole. Vähem kindlustatud sotsiaalseid gruppe pole õige tugevamate arvel toetada (nt haigekassasi pole tarvis.) Nagu loomariigis, nii ka inimühiskonnas peab toimima loomuliku valiku printsiip. See aitaks kindlustada kvalitatiivselt paremat ühiskonda. Ühiskondi iseloomustab pidev areng, ning see toimub homogeenselt heterogeensele (ühetüübiliselt vähem ühetüübilisele). Ühiskond on sotsiaaldarwinistide arvates võrreldav bioloogilise organismiga, seetõttu ongi võimalik rakendada samu seadusi, mis loomariigis. Spencer tõi välja, miks saab öelda, et ühiskond on organ ja indiviidid on verelibled, rea sarnasusi bioloogiliste organismide ja ühiskonnaga: 1. Mõlemal juhul on tegemist pideva kasvamisega 2. Mõlemal juhul see pidev kasvamine viib struktuuri täiustumiseni 3
annaabi.ee 
