-laktoonid: -tetradekalaktoon, -dodekalaktoon -laktoonidest saab ka hüdroksükarboksüülhappeestreid (vt joonised -laktooni tekkimine triglütseriididest, leutsiini metabolism, Metioniini metabolism ja lenduvate väävliühendite teke) Juustu mikrobioloogiline riknemine 1. Piimhappebakterid: · Hiline gaasitekke defekt: lõhed nn avatud tekstuur. Eriti laktobatsillide aktiivne heterofermentatiivne metabolism · Pigmentatsioon: Kaltsiumlaktaadi kristallid laktobatsillide elutegevusest. Propioonbakterite roosakas pigment pH soodustab kasvu, kui L.delbrueckii ssp bulgaricus ei ole aktiivne · Fenoolimaitse: L.casei ssp rhamnosus · Puuviljamaitse: estreid ja etanooli tootvate bakterite toimel (Leuconostoc mesenteroides ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis), Etüülbutüraat,
kuseteedeinfektsioone, bakteriaalset endokardiiti, meningiiti jm. Normaalne mikrofloora. Mittepatogeenseid tüvesid kasutatakse nt juustu tootmisel. Homofermentatiivne. Toodab piimhapet. Juuretisebakterid piimatööstuses. Kasutatakse juuretisena. Muudab laktoosi piimhappeks. Esineb nii homo- kui heterofermentatiivseid. Homofermentatiivne. Moodustab tetraade. Fermenteerib malaadi piimhappeks. Vastuoluline info, kas on patogeen või mitte (pole otseselt vist tõestatud, et oleks patogeen). Heterofermentatiivne. Kasutatakse juuretises. Toodab dekstraani, piimhapet, dieatsetüüli. Patogeenne tõenäoliselt immuunsupresseeritud inimestele Tema poolt toodetud proteaas on aktiivne kõrgete pH-de juures, kasutatakse pesupulbrites. Rikendab toitu, võib põhjustada toidumürgitust [Või siis mitte... Google'ist saab vastuolulist infot]. [Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil
osaliselt näiteks Šveitsi tüüpi juustude maitseomadusi, võihappebatsillide poolt eritatav võihape aga võib muuta juustu tarvitamiskõlbmatuks. [10] Paljude mikroobide elutegevusel tekib rohkesti gaasi. Gaasitekitajate mikroobide arengut nimetatakse ka käärimiseks või fermenteerimiseks. Kui mikroob toodab gaasile lisaks vaid ühte põhiprodukti, siis on tegemist homofermentatiivse käärimisega, kui mitut, siis on käärimine heterofermentatiivne. [12] Piimhappebakterid on enamasti homofermentatiivsed, kääritades piimasuhkrust eelkõige piimahapet. Ka suurem osa pärmseeni kääritavad piimasuhkrut homofermentatiivselt etanooliks (etüülalkoholiks) ja süsihappegaasiks. Kolibakterid on tüüpilised heterofermentatiivsed mikroobid, kes võivad toota üheaegselt piim- ja äädikhapet, etanooli jt produkte. [9] 13 Joonis 10
Paljud kääritajad aga ei suuda ise neid polümeere hüdrolüüsida ja sõltuvad looduses teistest bakteritest, kes seda suudavad. Käärimisproduktid, mida eritatakse kk-da on heaks "toiduks" anaeroobsetele hingajatele. Kääritamisel moodustuvad makroergiliste substraatidena ATP, PEP, atsetüülfosfaat (Ac-P) ja atsetüül-CoA. Vastavalt kääritamisel moodustuvatele lõppproduktidele jagatakse käärimised: · Etanoolkäärimine · Piimhappekäärimine (homo- ja heterofermentatiivne) · Võihappekäärimine · Propioonhappekäärimine · Formiaatkäärimine Käärimisel moodustub enamasti ka gaase: H2 ja CO2. Etanoolkäärimine: iseloomulik just pärmidele perekonnas Saccharomyces. Pärmidel moodustub etanool glükolüüsis tekkinud püruvaadist: 1 moolist glükoosist moodustub 2 mooli püruvaati, mis dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2.
annaabi.ee 
