Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab tegevusetus potensiaalsete võimete arengut: võimeid piisaks, kui kasutatakse ja arendatakse, aga vä hestel on neid nii palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omandamata teadmistest tekkinud lünki. Korduvad halvad kogemused, ebaõnnestumised ja kriitika suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina vastumeelsemaks, nooru veendub üha kindlamalt, et ta ainus väljapääs on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tulemusi. Ka asi millega väärtust mõõdetakse on raha. Enda kui ka kaaslaste väärtust hakatakse
Kuid kustkohast võtta see oskus, et jääda iseendaks? Ma ei oska sellele täpselt vastata, sest millegi pärast on peaaegu alati on inimkonnal püüe olla kellegi teise moodi, teha seda, mida teevad teised, et olla populaarne. Olla teiste meele järele- nii sõpradele, vanematele, õpetajatele ja paratamatult tuleb meil varjata meie tõelist mina- meie hinge, meie tõelisi soove ja unistusi, mis teiste jaoks nii tohutult totrad võivad tunuda. Väga vähestel inimestel on see eriline oskus jääda iseendaks, kuid see oskus tuleb läbi kogemuste ja elu tarkuse, sest see oskus ei ole kaasasündinud ega koolis õpetatav. Üleüldsegi, mida tähendab üldse iseendaks jäämine? See on teadatuntud fakt, et inimene muutub paratamatult läbi kogu oma elu ja lõpuks, kui on silmisti oma surmaga ja vaatab tagasi oma elatud elule tunnistades siis endale, et ta pole enam ammugi see inimene, kes ta oli nooruses
Carnegie Museum of Art, Pittsburgh, Pennsylvania, USA; National Brukenthal Museum, Sibiu, Rumeenia; Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, ning samuti erakollektsioonides �le maailma. Autori poolt signeeritud ja dateeritud teos �K�mnise maksmine� on Pieter Bruegheli �ks k�ige populaarsemaid kompositsioone, millest nii kunstnik ise kui ka tema j�rgijad on loonud mitmeid versioone. V�ga v�hestel neist maalidest on signatuurid ja kuup�evad. T�nap�eval on selliseid s�ilinud vaid �heksateist t��d, mis on valminud vahemikus 1615 � 1630. Brueghel ei idealiseeri talupoegade igap�evaelu, ta annab lihtrahvast edasi t�ielikult realistliku n�gemuse; tema stiil on t�nu piinlikult t�pseks lihvitud tehnikale ja majesteetlikele v�rvidele kergesti �ratuntav. Stseen kujutab maksuametniku kontorit, kuhu rahvas on alandlikult
annaabi.ee 
