Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast.Esimene ristisõda(1096-1099) jäi ainsaks õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik
süsteemile.Läänimehed ei tohtinud tõusta vürsti konkurentideks ega nõrgendada ühendatud valitsust või olemasolevat sissetulekusüsteemi. Uus kristlik normanni õiguskultuur realiseerus Inglismaa normannide riigi põhikorras ja õiguses.Normannid ei läinud inglismaale paganlike saagijahtidena. William Vallutaja tuleks Inglimaale tähendas inglise õigusajaloole põhjapanevat pööret.Ta rajas saarel kindlalt valitsenud kuningriigi ja lasi end kuningaks kroonida. Normandia hertsong ja nüüd ka Inglimaa kuningas oli nüüd kogu maa ülim läänihärra ja maaomanik. Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses
Läänimehed ei tohtinud tõusta vürsti konkurentideks ega nõrgendada ühendatud valitsust või olemasolevat sissetulekusüsteemi. Uus kristlik normanni õiguskultuur realiseerus Inglismaa normannide riigi põhikorras ja õiguses.Normannid ei läinud inglismaale paganlike saagijahtidena. William Vallutaja tuleks Inglimaale tähendas inglise õigusajaloole põhjapanevat pööret.Ta rajas saarel kindlalt valitsenud kuningriigi ja lasi end kuningaks kroonida. Normandia hertsong ja nüüd ka Inglimaa kuningas oli nüüd kogu maa ülim läänihärra ja maaomanik. Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses
annaabi.ee 
