perioodi lõpu kohta on eri arvamusi, olen mina õppinud, et lõpuks on aasta 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Eestisse jõudis keskaeg ristisõdijatega ning ametlikuks aastaks sai 1227, kui Eesti alad lõplikult vallutati ja kestis kuni 1558. aastani ehk Liivi sõja alguseni. Ristisõda peetakse negatiivseks sündmuseks, kuna tulid võõrad inimesed, kes hakkasid oma usku peale suruma ning lõpuks Eesti vallutati ja jaotati Liivi ordu, piiskop- ja hertsogkondade vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõttu neid nii kiirelt ei võidetud, jäi sellest siiski väheks. Pärast viimast
Aafrikas Ghanas. Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814 oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis. 19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi ning Holsteini hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, aga Taani kuningas oli Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda 18481851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu. Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia. Aastal 1847 valmis KopenhaageniRoskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal. Hilisuusaeg ja lähiajalugu
Slesvig-Holsteini II kriis (1863-64) Taani-Saksa sõda (1864). 1863 Taani kehtestas 1849. aasta põhiseaduse Slesvigis (ebaseaduslikult) Kontekst 1863: Poola mäss, Taani valitseja vahetumine (Frederik VII surm). Preisimaa ja Austria said volitused Saksa Liidult Slesvig-Holsteini sakslaste vabastamiseks. Sakslaste rünnak ja kaksikhertsogkondade vallutamine (1864). Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias)
kaitseks ungarlaste vastu ning moodustas turvistatud ratsaväe, võitis ungarlasi 933. Truvistatud ratsavägi-ungarlastevõit-Nordmarkiloomine Lechi lahing 955 Saksamaa väed võitsid ungarlasi. Pärast kaotust Lechi all ungarlased enam rüüsteretki ei teinud. Otto I (valitses 936-973)Võitles hertsogite suure võimu vastu toetudes kirikule, annetas kirikule maad, andis õigusi, vabastas piiskopid allumisest hertsogile (piiskopid allusid kuningale). Lõi hertsogkondade süsteemi segamini ümberjagamiste ja jaotamiste teel. Jagas õukonnaametid hertsogite vahel (need nüüd kuningale truud). Franki hertsog lauaülem, Lotringi hertsog kojaülem, Svaabi hertsog joogiülem, Baieri hertsog talliülem. Otto ajal algab misjonitöö lääneslaavlaste hulgas, luuakse Magdeburgi peapiiskopkond. Tema ajal algas sakslaste idakolonisatsioon lääneslaavialadele. 936-937 kindlustas idapiiri markkrahvkondade süsteemiga. 938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia
annaabi.ee 
