Maa-ala suurus on 800 ha). Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806- 08 Napoleoni 1805.a. võitude auks. Septimus Severuse triumfikaare eeskujul. Asub Louvre`i õuel. Kaarele lasi Napoleon panna Veneetsia Püha Markuse basiilikast pärit hobused. Need viidi sinna tagasi 1815. Palais Bourbon 4 arhitekti: Giardini 1722, Lassurance, Aubert, Gabriel 1728. Ehitati Louis XIV tütrele, Bourboni hertsoginnale. Rahvusassamblee tänapäeval. See on kreeka templi stiilis ehitatud. Madeleine`i kiriku paarik. La Madeleine Kreeka-Rooma tempel keset Pariisi. Napoleon lasi ehitada arhitekt Vignonil templi ja 1814.a. pühendati see Maarja-Magdaleenale. Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused. Interjöör baroksete vormidega. Ainsaiks valgusallikaiks on laeaknad. Place Vendome Väjak sai nime seal asuva Vendome`i hertsogi residentsi järgi. Väljaku kavandas Jules Hardouin-Mansart (1687-1720)
tsaarinna Maria Aleksandrovna. Ludwig külastas Elisabethi veel mõned korrad, ent siis äkki ei võtnud daam oma paazi enam kuulda, keeldus andmast talle luba teda Bad Ischlis külastada, mida Ludwig oli temalt palunud ja milleks Elisabeth oli talle lootust andnud. Naine laskis keisril kuningale kirja kirjutada, milles ei seisnud sõnakestki küllakutse kohta. 1867. aasta 22. jaanuaril oli Baier kuningas Ludwig II andnud Baieri hertsoginnale Sophie'le, Elisabethi noorimale õele abiellumistõotuse. Algusest peale polnud tal tekkinud hetkekski kahtlust, et Sophie saab olla üksnes number kaks number ühe järel, tema suure sõbra Wagneri järel, kellega ta jääb ühte elus ja surmas. Pulmad määrati pärast mõningast edasi- tagasi veeretamist 1867. aasta 12. oktoobrile. Sisimas ei tahtnud Ludwig tegelikult abielluda, kuupäeva lükati edasi, kuni lõpuks
kalendrile. Liivimaal tõsised kalendrirahutused ( Riias). Tartus rae asjaajamine oli vana kalendri järgi, linnainimesed seda järgima ei pidanud. 29 dets 1584 muutus 8. jaanuariks 1585. Segadus kirikupühade tähistamisega. 1585 a leiab trükivalgust katekismus, ek seda säilinud ei ole , aga on säilinud katekismuse trükiarv. Teada et seda on levitatud pakkide kaupa. Läti on säilinud. 1585 a Vilnuses trükiti 998 e k eksemplari. 1585 kirjutas Antonio Possevino ,, Kiri Mantova Hertsoginnale" <- võiks lugeda. Possevino räägib oma muljetest liivimaal, annab ülevaate siinsest religioonist, jesuiitide misjonitegevust, räägib valitsevast ebausust. Kohalikesse rahvastesse suhtub sümpaatiaga. Ilmuvad kordustrükid. Uus algus raske, uusi vaimulikke raske leida, 1650 a vangide vahetamine, kes ellu olid jäänud anti poolakatele üle. Vangi sattus ka ainuke teadaolev eestiga seot mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud ,
» «Ja nimelt?» «Härra Porthos andis meie kätte hertsoginna jaoks määratud kirja ja palus selle posti panna. Tema teener ei olnud siis veel tagasi tulnud. Kuna ta ise ei saanud toast välja, pidi ta selle ülesande meie hoolde usaldama.» «Ja edasi?» «Selle asemel et kiri posti viia, mis alati sugugi usaldusväärne ei ole, kasutasin ma juhust ning andsin kirja ühe minu inimese kätte, kes läks Pariisi, ja käskisin teda kiri isiklikult hertsoginnale üle anda. Kas pole tõsi, et sel viisil täitsin ma härra Porthose soovi, kes oli meile kirja ärasaatmise nii tungivalt ülesandeks teinud?» «Umbes nii.» «Härra, kas te teate, kes on see silmapaistev daam?» «Ei. Olen ainult kuulnud, kui Porthos on temast rääkinud, ei midagi rohkem.» «Kas teate, kes on see arvatav hertsoginna?» «Kordan teile, ma ei tunne teda.» «Ta on Chätelet' vana advokaadinaine proua Coquenard, kes on vähemalt
annaabi.ee 
