Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv "töntsimaks " just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU-
Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv “töntsimaks “ just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS.
Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks
muutmiseks jääval sagedusel. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni seadusel. Lihsamal juhul koosneb trafo ühest primaarmähisest, ühest sekundaarmähisest ja ferromagnetilisest südamikust. Trafo ehitus on toodud joonisel. Sõltuvalt töösagedusest ja signaali iseloomust liigitatakse trafod järgmiselt: Madalsagedustrafod. Madalsagedustrafode töösagedused on reeglina vahemikus mõnekümnest mõne tuhande hertsini. Siia kuuluvad võrgu toitetrafod (töösagedused 50 või 60 Hz), mida kasutatakse elektroonikaseadmete toiteplokkides ning nende võimsus võib olla küllat suur. Jõu- ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks kasutatakse eraldustrafosi (isolating transformers). Eraldustrafode eriliigiks on modemitrafod, mida kasutatakse modemi ja Telecom võrgu galvaaniliseks eraldamiseks. Elektriohutuse tagamiseks toodetakse ohutus-eraldustrafosi (safety isolating transformers), millede
sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000). Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab nende sagedus jõudma 200-ni. Terve sagedusastmiku läbi skaneerimise asemel vallandab ta silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000 hertsini. Dekodeerides keerukaid kalamustreid ümbrusest üldpildi saamiseks (madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri jämedust võrku. Delfiinid kasutavad ultrahelikiirte sageduse muutmist ka kui relva. Nimelt on nad võimelised oma helikiiri häälestama sellisele sagedusele, mis tekitab kalade ujupõites resonantsi, pannes
annaabi.ee 
